E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

 

E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

Copyleft litsents annab üldise loa intellektuaalomandi kopeerimiseks ja reprodutseerimiseks. Kui copyright kaitseb ühiskonna huve leiutamise ja loovuse eest, pakkudes autoriõiguste kontrolli kaudu individuaalseid stiimuleid, copyleft kaitseb sotsiaalseid huve teadmiste loomisel, omandades autoriõiguse kontrolli suures üldises kogukonnas. Copylefti mõiste on paljudes programmeerimisprojektides kesksel kohal ning litsentsi kasutatakse kõige sagedamini tarkvara, digitaalse kunsti, kirjutiste ja muu kreatiivse kontenti jaoks.

Copileft printsipid:

Vabadus

Copyleft seadus annab tarkvara autoritele kontrolli oma teoste kopeerimise, levitamise ja muutmise üle.

Teose kasutamise vabadus

Vabadus teost uurida

Vabadus teost kopeerida ja teistega jagada

Vabadus teost muuta

Vabadus levitada modifitseeritud ja seetõttu tuletatud teoseid

Vastastikkus

Selle asemel, et lasta teosel täielikult avalikkuse ette sattuda, kus autoriõiguste omandiõigust ei väideta, lubab copyleft autoritel kehtestada oma teose kasutamisele piiranguid.

Majanduslik stiimul

Majanduslikud stiimulid copyleft sisu töötamiseks võivad varieeruda. Kui otsustate oma teksti kopeerida, võivad sisuloojad otsida täiendavaid eeliseid, nagu kaaslaste tunnustamine.

Copyleft litsentsinäited:

GNU GPL (General Public License) eesmärk on anda kasutajale õigused programmide kopeerimiseks, muutmiseks ja levitamiseks ning tagada, et kõigi tuletisprogrammide kasutajad saavad ka ülaltoodud õigused.Erinevalt GPL-st annavad varalised tarkvaralitsentsid kasutajale väga harva selliseid õigusi ja püüavad vastupidi, vastupidi, neid piirata, näiteks keelates lähtekoodi taastamise. GNU GPL ei luba programmi lisada patenteeritud tarkvarasse. See on tugev litsents, kuid mitte nagu AGPL. 

GNU AGPL (Affero General Public License) on tavalise GNU GPL versiooni 3 muudetud versioon. Sellel on ainult üks lisanõue: kui käivitate serveris muudetud programmi ja lasete teistel kasutajatel sellega suhelda, peab teie server lubama neil ka allalaadida töötava muudetud versioonile vastava lähtekoodi. Oma versiooni peate levitama GPL-i litsentsi alusel. GNU AGPLv3 annab luba õiguste kasutamiseks: loomiseks, kasutamiseks, paljundamiseks, levitamiseks, muutmiseks. See on kõige tugevam litsents.

MLP (Mozilla Public License)-i peetakse nõrgaks copyleft. MPL-i alusel kopeeritud või muudetud lähtekood peab olema MPL-reeglite järgi litsentsitud. Erinevalt rangematest tasuta litsentsidest saab MPL-i litsentsitud koodi ühendada ühes programmis varaliste failidega. See litsents ei ole nii tugev kui GPL ja AGPL ja ei ole puuduv nagu MIT ja X11.

MIT License on puuduv litsents. See on üks varasemaid tasuta litsentse, kuna see on suhteliselt lihtne ja illustreerib mõningaid tasuta litsentsimise aluspõhimõtteid. See on lubav litsents, see tähendab, et see võimaldab programmeerijatel kasutada litsentsitud koodi varalises tarkvaras, tingimusel et litsentsitekst on tarkvaraga kaasas.

Allikad 

https://www.projeqtor.org/en/copyright/759-agpl-en

https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html

https://copyleft.org/guide/comprehensive-gpl-guidepa1.html

https://resources.whitesourcesoftware.com/blog-whitesource/open-source-copyleft-licenses#:~:text=What%20is%20an%20Open%20Source,the%20same%20terms%20and%20conditions.

https://www.britannica.com/topic/copyleft

https://opensource.com/resources/what-is-copyleft

https://en.wikipedia.org/wiki/MIT_License

https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Affero_General_Public_License